Looduse Aasta Foto 2009 - fotokonkursil on parimad selgunud

Kolmekesi

Märtsikelluke

Märtsikelluke õhtuspäikese käes.

Sinikas

Kevad südames

Sinilill

Kuldnokk

Kitseke ja sokuke

Sel varajasel hommikul kui passisime tetresid oli heinamaal päris vilgas liiklus,seda nii õhus kui maa peal. Kuna sõber oli selle kandiga rohkem sina peal siis ootasime sinna ka metskitsi tulema. Me ei pidanud selles pettuma. Algusel olid nad meist ikka nii kaugel ,et ainult binokliga võis neid märgata,aga kannatlikus on ikka looduspiltniku juures suureks vooruseks. Oma kaks tundi jälgisime neid kahte kes ikka järjest meie vaateväljale lähemale liikusid ja oma kõhtu ikka täitsid.

Ma olin selle ootamise juues juba välja valinud ka tausta mille juures võiks nendest häid kaadreid saada. Kaugemal eemal paistis kena kaasik ja just selle taustal ma soovisin neid kitsi pildistada.

Ja milline hea võimalus tekkis pildile saada korraga tedrekukk ja kitseke...mmm oleks vaid ise neile lähemal olnud siis oleks ikka fantast pildid saanud,aga noh see on vaid oleks..inimene peab rahule jääma sellega mis loodus neile pakub.

Lõpuks kui tedrekuked olid "areenilt" lahkunud mõtlesime et vaataks kuis oleks võimalik kitsele ja sokule lähemale hiilida ja üldse kui kaugele nad meid lasevad. Niisiis me seal vaikselt lähenesime neile...kui sokk meid seirama jäi tardusime just kui soolasambaks ja alguses sokk ei kahtlsutanud midagi.. Ainult et taust polnud enam päris see mis oleks päris meeldinud. Aga on ikka uhkete sarvedega sokuke küll.

Lõpuks sai sokk haisu ninna ja võttis suuna meist eemal asuva tee suunas. Naljakas oli see et kitseke ei märganudki alguses et tema kaasa on juba väljalt plehku pannud..Kits vahtis meid oma suurte silmadega ja kui sai lõpuks aru kellega tegu on tõttas ta oma kaasale järele.

Sel päeval oli üldse meil õnne metskitsi nägime ikka päris palju...vaata et igal metsasihil

Lugu rebasest

Samal ajal kui varjes tetri passisime luusis telgi lähistel ka repsu ringi. Vaesekesel oli ikka kõht nii tühi,et kaamerakatiku klõpsud ei häirinud teda põrmugi. Viskas pilgu meie telgi suunas ja nuuskis heinamaal edasi. Läbi binokli teda vaadeldes jäi silma,et lõoke tõusis ka rebase lähendes temale kärmelt õhku ja tegi kõvasti lärmi.. rebane vaatas seda laisalt ja läks oma teed edasi.

Tedremäng

Lõpuks ometi sain ma oma varjetelgi sisse õnnistada ja üldiselt võib rahule jääda ostuga.
4-30 paiku jõudisme enam vähem sündmuskohale. Ja kuigi ma olin korra kodus selle telgi üles pannud oli pimedas looduses kus segavaks faktoriks oli ka tuul mõne võrra raskendatud,aga õnneks saime me kahekesi telgi ilusti üles ja end sinna sisse valmis pakkida. Telgist oli mitmet moodi kasu..esiteks oli mõnus tuule eest seal varju otsida,mis tegelt polnudki nii vähe tähtis asjolu,sest meie 5 tundi passimist ilma telgita oleks vist lõppenud haigeks külmamisega,kui poleks olnud telki. Ja sõbra poolt kaasa võetud kuum tee termoses oli täitsa omal kohal.
Kell võis olla mingi 5 ja 5-30 vahel kui meie kõrvu kostusid esimesed helid mis tõid meie näole naeratuse. Kuskilt kaugelt kostus KÕSSSSHHHH ...Ojeeee need olid tedremängu helid. Kuid oli liialt pime veel et üldse asjast sotti saada kas me näeme ka neid või jääbki asi vaid kuulmise tasemele. Läksid närvesöövad minutid ja siis kui silm juba seletas et mis siis antud heinamaal toimub oligi näha esimest tedrekukke. Me kahjuks oli mänguplats meist ikka päris kaugel,niiet binoklit appi võttes või tegevust jälgida. Pildistamise peale oli vara mõelda ,sest vahemaa oli liialt kauge ja hämar oli ka veel. Aga mida aeg edasi seda paremaks olud mutusid,sest kaua oodatud päike tuli välja ,et kullata heinamaa üle oma kiirtega.
Kaugele vahemaale vaatamata oli kihk sellest põnevast sündmusest ikka mingi pilt teha... ja mis meile peagi silma jäi oli see et meie pole ainuke kellele see tedremäng huvi pakub. Nimelt oli ennast kohale vedanud rebane,kel suu jookis vett ja magu lõugas see sest selline maitsev suu täis liigutas end tema vaateväljas. Rebane üritas ikka läheneda tedrele aga see ajas end vaid puhevile ja kui pidas olukorda kriitiliseks võttis lennuoskuse appi..Siis rebane loobus tedre püüdmisest..
Aga see tedremäng oli siiski loid,sest eelnevalt teavet hankides olime teada saanud et kui võimas etendus see on...Meie jälgisime justkui võimsa mängu järelkaja..et umbes need üksikud kuked kes polnud saanud õiges mängus seda mida saama olid läinud püüdsid siis nüüd nii öelda rusikatega vehelda peale kaklust..
Kell või olla mingi 10-11 kandis kui tedremängulava oli täiesti tühjask jäänud...Ehk veab meil järgmisel korral rohkem.

Udune hommik

Jälle naeratas mulle õnn kuna selline fantast udune hommik ja minul vabapäev. Ega muud midagi kui kõht täis süüa ja välja otsima mõnusaid hetki.

Õhtune Valga raudteejaam

Tõeline kevadilm

Lõpuks ometi on kevad saabunud maarjamaale. Sellised pühapäevad võiksid alati olla. Kui ärkasin ja akendelt kardinad eest rebisin oli kohe näha, et täna tuleb väga ilusa ilmaga päev. Muidu öeldakse, et iga päev pole pühapäev aga tänast päeva võib tõeliseks pühapäevaks nimetada.
Uuendatud kell 15:00
Soojapügalad on jõudnud +15-ni

Nautige kevadet

Valga raudteejaam

Esimest korda HDR katsetus

Kohal

Lõpuks ometi on nad siis kohal. Eks ikka minu aeda paar aastat tagasi üles pandud kuldnoka pesakasti elanikud.

Söökla

01.Aprill

Selline mõnus naljapäev osutus aga päris tõsiseks,kui nii võib öelda. Nimelt sain lõpuks kokku Valga-Valka fotograafidega ja diskuteeriti teemal kuidas läbi viia linnapäeva raames fotonäitust. Ja vaadati fotosid mis oli igal ühel kaasa võetud.
See on väga lahe kui meie unises linnakeses sellist lahedat tegevust nagu fotograafia üritatakse elavdada. Selline mõte,et selle seltskonna jaoks võiks luua mingi kodulehekülje moodi saidi,kuhu saab inffi üles riputada ja ka fotosid üles uppida. Viljandi fotoklubil on väga vinge kodukas.
Järgmine kokkusaamine plaanitud 6mai-ks seni on vaja uue fotonäituse tarbeks tööd teha.